Mõte algas koolis, ettevõtlusõpetuse tunnis, kus anti ülesanne mõelda õpilasfirma loomise peale. Hakkasime mõtlema erinevaid variante, proovisime paljusid asju ja murdsime tunde oma pead, kuid jõudsime lihtsa järelduseni: milleks otsida probleemi, mida ei eksisteeri, vaid lahendada aktuaalne? Uurisime internetiavarustest informatsiooni küünalde ja ka nende tuleohutuse kohta: iga kord, kui sisestasime otsingureale sõna “küünal”, saime vasteks vahaküünla. Niisiis hakkasime mõtlema, miks keegi liivaküünlaid ei tee?

Tegelikult on neid ettevõtteid ja üksiküritajaid, kes liivaküünlaid teevad, omajagu, kuid need pole veel nii populaarseks osutunud kui vahaküünlad. Sestap jõudsime ühisele otsusele hakata tootma liivavahast küünlaid, ja võtsime eesmärgiks laiendada liivaküünalde kasutamise populaarsust.